Rändrahn faarvaatris

Ringsu sadama faarvaatrit kontrollinud tuukrifirma leidis sadama sissesõiduteelt kivi, millel väikeste teokarpidega kaetult pinnalt oli näha värsket löögijälge. Paadiomanikuna võin öelda, et karbid kasvavad igal suvel paadipõhjale. Kuna eelmine talv oli õnnistatud vägeva jääkattega ja samas oli ka suhteliselt tormine, siis tõenäoliselt vedas jää Sjustaku maanina poolt mingi kivi kaasa ning uputas selle väljaspool tavalist mõõdistusjoont sadama sissesõiduteele. Umbest samamoodi tekkis tänavu Ringsurabale veepiirist kõrgemale hoiatusmärgina üks kivimürakas.
Priit.

Meestepäev

http://p.ocdn.ee/15/i/2013/11/20/pyb3t5ey.skb.jpg

Olete oodatud laupäeval,

23. novembril kell 19:00 rahvamajas

toimuvale meestepäeva peole

„Must ja valge“.

              Riietu mustvalgelt ja võta kaasa pisut raha!

                                                                                                                                                                                     

Riigiarhiivi varasalvest VIII. Teekond Pärnu alt Saaremaa alla I osa

Kaarel

Riigiarhiivi varasalvest VII. Palgatšekk 1926

Merepäästejaama ülevaataja Mats Östermani palgatšekk 1926. aastast. Varasemaid riigiarhiivi vastavas toimikus polnud, hilisemaid oli. Seetõttu võib arvata, et see oli võib-olla ka esimene. Igasugu asjameeste allkirju ja templeid on igatahes muljetavaldavalt palju, järgnevate puhul on ülemused maha rahunenud ja kontrollijaid nii palju enam ei olnud.

Kaarel

Riigiarhiivi varasalvest VI. Merepäästajaama toimetusi

Esimene kiri on kirjutatud ajal, mil käis Vabadussõda; tuletorn oli 1915 purustatud ja ei töötanud. Nagu varasemalt juttu on olnud, töötasid merepäästejaamad tuletornide alluvuses, seega polnud ka tuletornivahti ega otsest ülemust kelle poole pöörduda. Tuletorn pandi jälle tööle 1921. aastal ja ehk siis lahenesid ka päästejaama meeste mured.

Tomesnest on Domesnäsi ehk Kolka tuletorn.

Kaarel

Sünnipäev Jukul!

Palju õnne sünnipäevaks, head nalja ja uusi kõrgest klassist huumoriesitusi!  

Riigiarhiivi varasalvest V. Riho Keskpaik

1980.-te lõpp. Mees, kelle pärast avati peale üheaastast kinniolekut 1.septembril 1979 taas Ruhnu kool - peale seda kui Riho oma 8 lapsega Ruhnu kolis (või palju neid kooliskäijaid sel ajal tal veel oli). Sel ajal oleks ajaratas Ruhnu jaoks ka oluliselt halvemini võinud pöörata.

Kaarel

Nygord sai õuest valmis

Isand Olof Österman saab igati rahulolema, sest Andrese ehitatud majale võib vabalt suure A plussi hindeks panna! Krunt on korrastatud, ajutine ahi puhub korstnast suitsu. 

Priit

Isadepäeval rannas

Kalur on ära väsinud, paju taas merde end heitnud ja rannaliivast on "täiesti uus" ristikivi välja uhutud.

Priit

Riigiarhiivi varasalvest IV. Liisi Norman

Kaarel

Mardisandid jooksus

Priit

Heljule palju õnne!

Õnnitleme Heljut tänasel sünnipäeval! Soovime palju tervist, ikka kestvat optimistlikku meelt ja jõudu-jaksu igapäevatoimetustes!

Riigiarhiivi varasalvest III. Kalasadama projekt 1938

Veeteede Valitsuse tellitud Ruhnu kalasadama projekt aastast 1938. Mõõdistustööd tehti 1937. aastal, sadama eskiisprojekt ja ehitusmaksumuse kalkulatsioonid 1938. a sügisel. Raske öelda, kas suure ehitusmaksumuse tõttu või segaste aegade tulekul, aga sadam jäi ehitamata ja ka arhiivis rohkem selle kohta märke ei leidu. (Võib-olla tingis Veeteede Valitsuse huvi sadam rajada 1937. a tuletorni taastamistööd ja sellega seotud raskused materjaliveoga saarele. Tuletorn ehitati siiski valmis ja ka huvi sadamat rajada vaibus.)

Kaarel

Riigiarhiivi varasalvest I

Kaev ja betoonplaadid on vanast ajast veel alles.

Kaarel

Ruhnu laevad on veekeralt maakerale tõstetud

Pilt ja pealkiri: Meelis Laaster

Riigiarhiivi varasalvest II. Korsi talu

Korsi talu Antsu-Jürka ja Antsu-Liisi loomadega 1980-te lõpus.

Kaarel

Riigiarhiivi varasalvest I

Käesolevaga alustab toimetus riigiarhiivis leiduvate Ruhnu-teemaliste materjalide avaldamist. Esimene pilt on küsimuse vormis: mis taluga on tegemist? Aasta: 1980-te lõpp.

Kaarel