31 January 2012


Samal päeval kella 17.00 saab viltida susse.
Juhendab Piret

Andre

30 January 2012

Kirves



Juhtus nii, et möödunud Kevadel kaevasin, põlvini roostiku võsas, maad ja leidsin
ühe vana kirvepea.
Mullast krobeliste töökinnastega krahmasin väärt leiu maapõuest üles ja pistsin tasku.
Edasi kaevates muutus raskus taskus tüütuks, ning panin kolaka suvemaja terrassile seisma.
Terve pika suve seisis kirvepea üksi oma kohal ja vaatas oma ainsa roostes silmaga mööduvat elu nendel üürikestel helerohelistel kuudel.
Aeg läks omasoodu ja ennem kui sügisvihm suutis mu kaevetöö veega uputada, meenus roostes sõber suvemaja räästa all.
Sõrmitsesin tuimalt aukku püksi taskus, ja jalutasin rauajupiga maja poole, seekord teda igaksjuhuks käes hoides.
Asetasin kirvepea, omaarust mitte-väga silmatorkava koha peale ja unustasin ta taaskord.

Uks müdises kui müristav välk ja lillepott kukkus aknalaualt põrandale puruks.
Küla sepp Mitja, oli külla tulnud, ja seisis nõudlikult ukselävel.
Jäme käsivars veel kõveras koputus asendis, piilus mees vilavate silmadega toas ringi.
Arutasime seal törts Eesti-asju ja muud juttu kui jõudiski kätte lahkumise minut.
Terav Sepa-silm tabas aga minu mitte-niiväga-hästi ära pandud kirvepead.
Suur mees võttis raua oma asjalike käte vahele ning ümises asjatudlikult.
"See on hea kirves, sepa tehtud, anna mu kätte ma panen varre taha!"
Mõeldud-tehtud, kaup koos !
Mees lahkus Roostiku hoovilt, roostes raua-jupi võrra rikkamana.
Varre materjali muretsemine jäi aga minu hoolde.
Ühel kaunis tuulisel päeval, kui taevane jõud oli maast rebinud mõned õunapuud, pundi sireleid ning trobikond noori leppasid, oligi aeg minna varre jahile.
Iidse õunapuu ladvas, mis nüüdseks horisontaalselt maapinnal lebas,leidsin sobiva tooriku. Saagisin oksast paraja jupi, ning pistsin sellega videvikku liduma.
Toimetasin saagi Mitjale ja edasi jäi üle vaid oodata.

Täna ! - Päris hea hulk aega hiljem sain kätte tulemi, mis oli juba palju-palju enam, kui lihtne roostetanud raua-jupp.
Küla sepp Mitja oli teinud mulle valmis kirve, mis sama tegus kui nägus on.
Ja võite kindlad olla, et see teenib mind pikad head aastad !
Aitähh meistrile.
Ja meeldetuletuseks kõigile, igasugune rauast vidin, ka tühipaljas nael, püsib kauem sepalt kui poest ostetuna.

Marten.

Üle noatera

Eelmisel aastal ilmus eestikeelses kirjanduses esimest korda kirjeldus I Maailmasõja merelahingute ajaloo lühikesest episoodist nimega "Ruhnu dessant". 2011. a ilmunud sõjaajaloolaste Mati Õuna Ja Hanno Ojalo põhjalik raamat "Võitlused Läänemerel 1914-1918" (lk 68) kirjeldab sündmusi nii:

"Sellesse aega jäi aga ka üks Sõjaajalugu Eesti vetes. Nimelt ilmusid ööl vastu 1. maid Ruhnu saare põhjaotsa juurde Saksa torpeedopaadid V 107 ja V 108. Enne kella 3 öösel maandus neilt sõudepaatidel 50-60-meheline dessant 2-3 ohvitseri juhtimisel. Dessandi ülem oli Riiast pärit kaptenleitnant Herke, kes Ruhnu olusid ilmselt tundis. Igatahes leiti pimedast metsast üles tuletorn ja lasti selle ülaots koos laternaga puruks, tuletorni petrooliumivaru aga pisteti põlema."

(Autorite järeldus kaptenleitnant Herke Ruhnu-teadmiste kohta on küll huvitav - mis viga on läbi pimeda metsa minna töötava tuletorni suunas ja see nö vallutada?)

"Sakslased lootsid saarelt leida Vene sõjaväelasi ja raadiojaama, kuid neid sela ei olnudki. Seepeale otsustati oma laevadele viia kõik 18-40-aastased mehed, et venelased neid oma sõjaväkke võtta ei saaks. Aga selle vastu protestis kohalik kirikuõpetaja, kes tegi kaptenleitnant Herkele selgeks, et ruhnurootslased ei ole Vene riigis sõjaväekohuslased. Herke soostuski nüüd valdavat osa meestest saarele jätma. Sakslased lahkusid Ruhnult pärast kella 6 hommikul, viies kaasa 4 tuletornivahti."

Et sakslastel tol hetkel tõsi taga oli, tõendab sama raamatu lk 72: "Vene laevastiku miiniveeskamisoperatsioonile järgnenud päeval, 7. mail, olid kontradmiral Hopmani ristlejad ja hävitajad ning rannakaitsesoomuslaev "Beowulf" ette võtnud Liepaja tulistamise. Hopmani laevad olid linna lähistele laskepositsioonidele jõudnud kella 8-ks; meile Ruhnu loost tuttavad hävitajad V 107 ja V 108 tegid aga veerandsaja kilomeetri pikkuse reidi linnast põhja poole. Tulistati Steinorti (praegu Akmenrags) tuletorni sealsel rannikul ja korjati kohatud kalalaevadelt liivlastest-lätlastest noori mehi sõjavangi, kuigi nood mingid mundrikandjad ei olnud."

Seekord käis siis saatuse sõrm sedapidi.

Siinkohal oleks vaja ära õiendada ka üks raamatust-raamatusse liikuv ebatäpsus: sakslased tegid dessandi vana kalendri järgi 18. aprillil varahommikul, uue kalendri järgi peaks see aga olema 31. aprill, mitte 1. mai. Lisan blogis varemalt ilmunud asjakohase teksti:

"Märdi käest saadud Ruhnu kirikuraamatu tõlkes kirjutab Ruhnu kirikuõpetaja August Zetterqvist (Ruhnus kirikuõpetaja 1907-1915): "18 aprillil 1915, mis minu jaoks on esimene mai, olin ma juba varakult ärkvel ja voodis lamades valutasin pead, osaliselt sõja pärast, osaliselt sellepärast, et ma sel päeval oleksin tegelikult pidanud ametisse astuma kui kirikuõpetaja kodus Götlundis, Rootsis, kui järsku, umbes kella viie ajal, kostus kõva mürin." Need olid saksa mereväelased, kes olid pastoraadi ümber piiranud ja "mürin" tuli nende järjest ähvardavamaks minevast uksele tagumisest, mille ta kiiresti avama pidi, "riietatud vaid pikkadesse aluspükstesse ja vaid üks king jalas". Nüüd kostis uus mürin , mis seekord pani maapinna vabisema. See oli majakas, mis oli õhku lennanud.

Eksib juba ka Zetterqvist: 18. aprill vana kalendri järgi on uue kalendri järgi 31. aprill, mitte 1. mai.

(Huvitav on lugeda ka EELK e kodukiriku koduleheküljelt (www.eelk.ee): "20. juulil 1912 uus kirik pühitseti." Pühitseti küll, aga märkimata on et vana kalendri järgi pühitseti, täna kehtiva uue kalendri järgi toimus uue kiriku pühitsemine 2. augustil. Nii et uue kiriku 100 a sünnipäev on ikka 2. augustil 2012. Viide Jörgen Hedmani ja Lars Åhlanderi raamatule "Runö", lk: 229: "Så hade dåtill slut den stora dagen kommit för invigningen av den nya kyrkan, den 20 juli (gamla stilen), det vill säga den 2 augusti enligt vår tideräkning."

Pildil veebist leitud pilt Ruhnu dessanti läbi viinud hävitajast ehk torpeedopaadist V 108, tamaga kaasas olnud V 107 leidis oma otsa juba 7 päeva peale Ruhnu-dessanti Liepaja sadamas Vene miinil.


Kaarel

29 January 2012

Juhheiii !





Päikene siras kõrgel taevavõlvil, kui tumehall Nissan ühes minu ja Jüriga mööda süda-talvist külateed Põhjapoole kihutas.
Maha sadanud lubivalge lumekoorik, masina rataste all, ulgus vilinal, mil auto pakasest nagisevate kaskede all pidurdas.
Mehed laadisid auto kasti sületäie puid, koti sardelle ning päikese kiirtes sillerdavad muudamad pudelid kuldset vägijooki. Telliskivid, kurat teab milleks, olid juba kastis.
Mootor möiratas, ja võimas maastur võttis kohalt, et mehed Sjustaka kaugete mastide poole sõidutada.
Autoaknast mööda tuhisev mets, tundus elutu, unelev ning tühi.
Taaskord kiljatas lumi musta rattakummi embuses ja rahutu masin seiskas müriseva mootori.
Kohal.
Siit edasi teadsid mehed, et ürgsest loodusest, ei lahuta neid enam miski.
Saapaninad muhisesid läbi koheva aasa-lume, mille valgesse sülemisse uppusid mets-kääbus õunapuud, kes südikalt külma ilma trotsides, juurtega maast kinni hoidsid.
Pudelid kõlisesid vastu külmunud maad, mille moodustas lume alt puhastatud sõõr.
Laagripaik oli loodud.
Üha madalamale suikuv päike, pritsis oma kiiskavad kiired üle lageda roovälja, mis eemalt vaadates, peaaegu sirge ja sile tundus.
Männid oli katnud, kullased tüved oma tumeroheliste okstega, ladvast juurteni, justkui kartes, et külm neile ligi võiks kippuda.
Taamal allpool, otse nende kõrgete latvade varjus, võibolla vaid käbiviske kaugusel, süttis praksudes laagri lõke.
Inimesed aga, olid juba jääpeale Talve joonistatud maale vaatama läinud.
Taies nende jalge all, laius üle ranna-soppide ning läbi otsatute roostike, kõikjale kuhu silm ulatus.
Kuid veel ei olnud kunstiteos valmis, silmapiiril lainetas veel tumedat merd.
Kogu ilma-ilu oma meeltesse ning super-ägedatesse digikaameratesse salvestanud, kiirustasid mehed tagasi laagri tule juurde, et sardellid sütele tõugata.
Õige-madalale vajunud päike pillas oma viimaseid tumepunaseid kiiri üle horisondi, kõlas kõlkastus, ja mehed võtsid sõõmu looduse,talve ning kõige ilusa terviseks mis nende ümber ja kaugemal avastamist ootas.
Päike loojus hääletult oma jäisesse sängi, et hommikul taaskord tõusta.
- Nojaa siis panime prügi kokku ja sõitsime koju, raisk.


Marten ja Jüri

28 January 2012

Looduse tänased teosed ja taiesed







-Kadri

Kui suusakepid on nüriks sõidetud, viilib Mitja need taas teravaks.
Nagu uued!

-Kadri

Reedene ahjupraad Tiina juures

Helju porgandid, Vilve kartulid, pikkpoiss ja neljapäeval küpsetatud leib. Oli mekkijaid. -Kadri

26 January 2012

Laupäeval, 28. jaanuaril saavad huvilised omale susse viltida.

Algus kell 12:00 rahwamajas.

Õpetab Piret.


Andre

Eile siis tehtigi kaupa

24 January 2012

Ilusad asjad

Kolmapäeva õhtul kell 19 on kõik ehtekandjad või lihtsalt huvilised oodatud rahwamajja.
Taavi Klein näitab ja müüb omatehtud keesid, prosse, kõrvarõngaid ja juukseklambreid.
On ka Ruhnu- ja Kihnu-mustrilistest pärlitest kaunisesemeid.

23 January 2012

Kristiina !



Ära siis unusta seda pisikest pärli keset Liivi lahte, kohta, mida
võid julgelt koduks nimetada.
Sära silmadesse ja tuult purjedesse,
kohtumiseni Kevadel !

21 January 2012

Vanad Ruhnu talud olid ümmargused


Mõne vana kaardi peal on joonistatud vanad talukohad ümmargustena, õigemini öeldes ümara põhiplaaniga (pildil 1875. aasta kaart Kleini raamatus). Olen ise mitmeid kordi mõtelnud et miks nii. Vastus on väga lihtne: vanad Ruhnu talud olidki ümmargused. 1930. aasta maakorralduse kaardil on peale uute väljamõõdetud kruntide ka detailsed joonised tolle ajani säilinud talupiiride kohta. Näiteks Buldersi talu oli peaaegu täiesti ümmargune, hõlmates pikkmaja koos teda ümbritsevate hoonetega. Talu oli ümaralt piiritletud kiviaia ja lattaiaga. Jupp algupärast kiviaeda on praeguseni näha Kallikese tiigi ääres (sealt polnud seda peale uute piiride mahamärkimist põhjust ära nihutada, kuna tiik oli juba ise piiriks, ka ei saanud sadamat ehitavad töökad kommunistliku tuletorni kolhoosnikud neid vist tüma maa tõttu kätte). Uute piiride määramisega nihutasid taluperemehad oma aiad uute piirideni: nt Hollingersi talu (praegune Liisu või Liisa või Lisbeth või mis ta ongi) kiviaed on oma uues asukohas tänaseni säilinud. Üks pilt (vist Ullise talu nurgast Raalide maja poole) on juba nihutatud aiaga.

Mis oli talude vahel? Nagu nii mõnegi vana pildi pealt näha (üks on tehtud praeguse Ave ja Kaaside majade vahel, teine ei tea kus), oli talude vahel tühi (või äratallatud, äranäritud, ülestuhnitud jamidaloomadveelkõikesuudavad) maa. Sead ja muud elukad jooksid vabalt külavahel ringi. Oli ka mõni ühiskasutuses hoone, nt saun ja kuni 1922. või 1923. aastani ka üks vangimaja, tollal nimetatud kui skithuse e sitamaja (ei tea kas ei lastud vahepeal üldse välja?)). Konkreetsed teed kui sellised tekkisid küla vahel alles peale 1930. aasta maareformi, kui algas uute elumajade ehitus ja aiad nihutati uute piirideni.

Vana, arvatavasti sadu aastaid vana talupiiri võiks taastada Korsi talus, kui kellelgi selle asja vastu mingit huvi on. Uued piirid said Vanas Ruhnus kehtida ainult 14 aastat; arhailised, ümarad talupiirid olid vanale külapildile oluliselt iseloomulikumad. Silma järgi hinnates oli talude pindala umbes pool kogu küla territooriumist.

Kaarel

16 January 2012

Hiiumaa ja Saaremaa pärandkultuurist

Ilmus raamatuke Hiiumaa ja Saaremaa pärandkultuurist, kus Ruhnugi paari leheküljega sees. Lugeda-vaadata saab raamatukogus.

Kaarel

Kes kellega käib ... (Ruja)

Rein Riis tõi lahkelt ruhnlastele lugemiseks 1980. aastal ilmunud raamatukese nõuka aja kalurikolhoosidest. Väike lõiguke raamatu 105. leheküljelt (kes ei tea: "Kommunismi Majak" oli ruhnlaste, "Nõukogude Partisan" kihnlaste oma):

"Kalurikolhooside populaarsus kasvas. Kuuekümnendate-seitsmekümnendate aastate vahetuses oli Pärnu piirkonnas 17 kalurikolhoosi. Peagi aga näitas elu, et väikestele kolhoosidele käib üle jõu suuri asju ajada. Algas pisikeste kolhooside ühinemine. Pärnu rajoonis toimus muutusi peaaegu iga aasta.

1962. aastal ühinesid kalurikolhoosid "Nõukogude Kalur", "Kajak", "Võit" ja "Kavaru" üheks kalurikolhoosiks nimega "Pärnurand". 1969. aastal ühinesid "Vaal" ja "Jahta". Uueks nimeks võeti "Pärnu Kalur". Samal aastal ühinesid ka "Pärnurand" ja "Audrurand". Uue kolhoosi nimeks jäi "Audrurand". Järgmisel aastal ühinesid kalurikolhoosid "Audrurand" ja "Kommunismi Majak". Nimeks jäi ikka "Audrurand".

1972. aastal ühinesid "Pärnu Kalur", "Kommunismi Lipp" ja "Kalur" üheks "Pärnu Kaluriks". Aasta hiljem ühinesid jälle "Pärnu Kalur", "Audrurand" ja "Nõukogude Partisan" nüüd juba rajooni ainsaks suureks kalurikolhoosiks "Pärnu Kalur"."

Nagu teada saime, pidasid sõbrad kihnlased 2 aastat kauem iseseisvana vastu.

Kaarel

Sünnipäevaks Ailile!

PALJU ÕNNESOOVE PIDULIKUKS PÄEVAKS!

Päevapraad

Grillitud kana pool-koivad hapukoore-sibula-kurgi-tilli ning vürtsika "Thai" kastmega, teevad õhtuse filmi tõeliseks elamuseks.
Head isu :)


Kana faktid

1. Sõna kana käib eelkõige emase isendi kohta. Isaseid kanu kutsutakse kukkedeks ja kanapoegi tibudeks.

2. Kanaliha on igavese nooruse allikas, sisaldades aminohappeid, mis aitavad peatada lihaste kahanemist ja hoiavad siseorganeid.

3. Euroopa Liidus elas 2007. aastal 1, 3 miljardit kana.

4. Kanaliha rasvasisaldus on 11 %. Veiselihal kuni 40 %.

5. Kanamuna on tuntud oma valgusisalduse poolest. Mune saab süüa klopituna, keedetuna, praetuna ja muul viisil.

6. Kui kana pead raputab võivad tal olla parasiidid.

(7. Kui kana veidi maitsestada ning seejärel ahju pista, polegi ta nii kole lind.)

Marten

14 January 2012

Jüri saeraam











Täna alustas tööd Jürka saeraam - pildil esimene proovitöö.

Jüri ja Kaarel

Täna on sünnipäev Annel


Eluhadjas oma sammul,
ajaratast ringi veab.
Õnne, rõõmu, palju aastaid,
Sinu jaoks nüüd ritta seab.

Ilusat ja sooviderikast pidupäeva!

Vellol


Ajal on suured saapad,
tema ei kanna kingi.
Jalas need suured saapad,
aeg jookseb aasta ringi.

Talvel aeg kahlab lumes,
kevadel tulvavees,
paljajalu käib suves,
aga sügisel taas saabastes.

Aastaga lääpa tallab
aeg oma suured saapad,
täitsa läbi on tallad,
ninast varvaski välja vaatab.

Uued ilusad saapad
nääritaat ajale toobki.
Uued, veel suuremad saapad,
all numbridki suuremad hoopis.

Aeg ajab jalga saapad,
jookseb taas aasta ringi.
Ajal on suured saapad,
tema ei kanna kingi.

/O. Arder/

Õnne ja õnnestumisi! Nalja ja naermisi! Ja tulevasi angerjasaake!

ja Annel


Õnne soovime Sulle,
kes Sa kaugel oled,
kes Sa üle mõne aja
ikka meelde tuled.

Kõige kauni kestmist, õnne viibimist!

13 January 2012

Eile rahwamaja katusekorrusel pühendas Andre kuulajad muusika salvestamise maailma.
Kogu kodustuudio atribuutika andis aimu helitehnika haaravusest ja võimaldas õhtu lõpetuseks salvestada lühikese muusikaklipigi.

-Kadri

12 January 2012

Täna õhtul kell 19:00 saab rahwamajas tutvuda kodustes tingimustes helisalvestamise võimalustega.

Kellel on veel huvi oma hobisid tutvustada, andke teada.


Andre

AriiNile!


Saadame tuuled Su juurde, et nad sosistaks: "Palju õnne sünnipäevaks!"

11 January 2012

Uudis

Ühel vihmasel jaanuaripäeval, kui siseveekogud olid jääst puutumata ning neile muudkui pudenes piisku. Ja kui keegi oli hommikusest poeskäigust unustanud Saku ROCKi kilepakendit koguva prügikasti kaanele. Kui Mitja vaatas Pärnus õe juures televiisorit. Kui Heikil oli prügiring, sest oli kolmapäev. Ja pärast seda, kui ta oli kruvinud maha Luise murutraktorilt aku, sest Luisel endal ei olnud nr 13 võtit. Kui Luise soojustas pumbamaja, sest kuivenduskraav on vett täis ja selles ei saa praegu killustikku loodida. Kui Leifi aida ehitusplatsil oli hetkeline vaikus, sest Jüril oli koolis kunstiõpetuse tund. Kui üks musta-valgekirju kass ligines teisele musta-valgekirjule kassile.
Kui Marten läks vahetama Hannu auto ratast ja kui sireli lehepungad olid rohelised ning pajuokstel oli alanud kevad. Kui Meolatel küdes saun ja Tiigi talu roosid puhkasid kuuseokste kaisus.
Kui lapsed hakkasid koju minema ja kolm meest koolis rääkisid väga-väga huvitavat juttu... Siis, just sel hetkel toimus kindlasti veel sadu sama pisikesi ja tähtsaid asju siinsamas Ruhnu saarel. Ja kõikjal mujal.
-Kadri